ee gb

Smart Islands

Nutikate saarte projekt põhineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee TENi sektsiooni omaalgatuslikul arvamusel „Arukad saared“ (TEN/558), mis võeti vastu 19. märtsil 2015. aastal. Projekti eesmärk on koguda tagasisidet saarepiirkondadelt ja selgitada välja parimad tavad, mida mõned saartest on kasutusele võtnud ja mis võiksid pakkuda samalaadset või kohandatud lahendust muudele saarepiirkondadele ELis. Praktikas tähendab see seda, et komitee teeb kindlaks välja töötatud ja sageli interaktiivselt rakendatavad silmapaistvad taristu- ja võrgustikualgatused.


Projekti liikmed

Stéphane Buffetaut, liige

Pierre Jean Coulon, TENi sektsiooni esimees

Meelis Joost, liige ja projektijuht

Charles Vella, liige

Raportöör: Meelis Joost


Metoodikas lähtuti järgmistest aspektidest:

  • saarte määratlemine praeguse mõiste põhjal[1]: vähemalt 1 km2 suurune pindala, minimaalne saare ja mandriosa vaheline vahemaa 1 km, alaline elanikkond rohkem kui 50 elanikku ning saare ja mandriosa vahelise püsiühenduse (nagu sild, tunnel või tamm) puudumine;
  • asukoht Euroopa ookeanides ja meredes: Egeuse meres, Atlandi ookeanis, Läänemeres, Vahemeres, Põhjameres;
  • kuus teabekogumismissiooni;
  • kohalikele osalejatele saadetud küsimustik (vt lisa).


Saarte geograafilised andmed

Projekt keskendus järgmistele saartele: Île d’Yeu Prantsusmaal, Mallorca Hispaanias, Favignana Itaalias, Samsø Taanis, Kýthnos Kreekas ja Saaremaa Eestis.

Need saared kujutavad endast läbilõiget ELi saartest. Saarte pindalad on järgmised: 23,32 km2 – Île d’Yeu, 2 714 km2 – Saaremaa, 38,32 km2 – Favignana, 99 km2 – Kýthnos, 114,26 km2 – Samsø ja 208 km2 – Mallorca. Geograafiliselt asuvad need saared Egeuse meres, Vahemeres, Põhjameres, Läänemeres ja Atlandi ookeanis.


Probleemid

Vaatamata oma erinevustele, seisavad kõik need saared silmitsi samade probleemidega: geograafilisest eraldatusest ja kaugusest mandrist tulenevate raskuste ületamine; kuidas lahendada selliste avalike rajatiste keeruline küsimus, mis peavad suutma turismihooajal vastata tippnõudlusele, kuid võivad olla üleliigsed enamiku ajast aastas (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energeetika, transport, jäätmekogumine ja -käitlus, reoveekäitlus jne); rahvaarvu säilitamine; vajalike haridusstruktuuride tagamine ning kohalikele inimestele kutseõppe ja töökohtade pakkumine; elatise tagamine turismisektoris töötavatele inimestele, kes sõltuvad lühikestest hooaegadest ja töötavad sageli mitmel töökohal; loodusliku ranniku- ja merekeskkonna kaitsmine, mis on teatud aastaaegadel märkimisväärse surve all; vajaliku rahastuse leidmine kommunaalteenuste osutamiseks, kui aastaringselt saarel elav rahvastik on sageli väikesearvuline ja vananev; ning noortele taskukohase eluaseme pakkumine, samal ajal kui puhkemajad, loodusalade kaitsmine ja kinnisvaraarendusele seatud piirangud toovad endaga kaasa kõrged eluasemekulud.


Külastatud saartest on Mallorca oma suuruse ja elanikkonna poolest vägagi erinev teistest asjaomastest saartest, mis on väikesed ja väikese rahvaarvuga. Üldiselt kujutavad saared endast mandril esinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste raskuste kontsentreeritud versiooni, mida aga teravdab nende väiksus.

Pakutud lahendused on erisugused, kuid kõigis neis peegeldub soov kasutada parimal viisil tehnoloogilisi ja keskkonnaalaseid piiranguid ning need kõik nõuavad paindlikkust, kohandumist, leidlikkust ja suurt tööd.


Järeldused

Saarte probleemid on sarnased, aga tingituna võimalustest, ajaloost ja geograafilisest asukohast on lahendused erinevad.

Mõned saared on väga sarnases olukorras, nt Favignana ja Île d’Yeu, kus asusid kunagi suured tuunikala püügikeskused, mis Euroopa eeskirjade tõttu on nüüdseks sisuliselt kadunud. Mallorcal ja Saaremaal arendatakse tööstust. Samsø ja Kýthnos tegelevad sõltumatu energiavarustusega.

Saarte arendamine turismi läbi on tegelikkus, ent selles valdkonnas tuleb tegeleda suure hooajalisusega, mida süvendab veelgi saarte eraldatus.

Töökohtade puudumine ja vajadus minna kesk- ja kõrghariduse omandamiseks mandrile viivad noorte ajude äravooluni ning vananeva rahvastikuni, millel on tagajärjed kõigile sektoritele, aga eriti nõudlusele tervishoiuteenuste järele.

Teabevahetus ning saarte ja nende ainulaadsete omaduste edendamine on arengu seisukohast väga oluline tegur, kuid tingimused on sellles valdkonnas väga varieeruvad, nagu näitab Kýthnos, tuuleenergiat tootev saar, mis on palju vähem tuntud kui muud Egeuse mere saared.

Ilmselgelt on saarte majandusliku ja sotsiaalse arengu sambad turismialane ligitõmbavus, sageli erakordse looduskeskkonna säilitamine, IKT ja taastuvate energiaallikate ulatuslikum kasutamine ning saarte tugevate külgede tutvustamine.

Komitee jätkab kodanikuühiskonna ja ELi vahelise sillana saarte toetamist ka tulevikus.


Projekti eestikeelne lõppraport on allalaeteav SIIT!

Teistes keeltes lõpparuande saad alla laadid SIIT!


eas_yhevarviline_logo_sinine.jpg KYSK-Sisemin_logo_KodYhisk_toetuseks.jpg Logo_rahandusministeerium.jpg EL_Regionaalarengu_Fond_horisontaalne.jpg EL_Sotsiaalfond_horisontaalne_OIGE.jpg Maakondlikud arenduskeskused LEADER_logos_UUS2.png
web by Elixir