Mereala planeeringu ühispöördumine
18.06.2021
Saaremaa, Muhu, Ruhnu vallavanemad ja volikogu esimehed, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Eesti Meretööstuse Liit MTÜ ja Energiaühistu TÜ koondasid ettepanekud Eesti mereala teemaplaneeringusse
Kuressaares 1. juulil toimunud rahvusvahelise konverentsi “Sinimajandus Lääne-Eesti saartel” raames andsid Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi ja Vallavanem Mikk Tuisk riigikogu liikmele Timo Suslovile üle ühispöördumise, kuhu koondati saarlaste ettepanekud ja ootused seoses Eesti mereala planeeringuga.
SA Saare Arenduskeskuse poolt korraldatud rahvusvahelise sinimajanduse konverentsi peamiseks eesmärgiks oli tutvustada rahvusvahelisi praktikaid, Saaremaa võimalusi ning mudeldada selle põhjal meie oludesse sobivaid lahendusi. Vesiviljeluse perspektiividest, taastuvenergiavõimalustest, jätkusuutlikust laevaehitusest ja valdkondlikust poliitikakujundusest tegid ettekanded Eesti ja välismaa eksperdid, teadlased, ettevõtjad ning asekantslerid ministeeriumidest. Innovaatilisi sinimajanduse mudeleid tutvustas belglasest innovaator, ettevõtja, kirjanik ja Rooma klubi asutaja Gunter Pauli.
Konverentsi raames andsid Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi ja vallavanem Mikk Tuisk üle ühispöördumise, mis 18. juunil Eesti mereala planeerijatelegi edastati, allkirjastatult Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavanemate ning volikogu esimeeste, Saare Arenduskeskuse, Saaremaa Ettevõtjate Liidu, Eesti Meretööstuse Liidu ja Energiaühistu esindajate poolt. Pöördumise võttis vastu riigikogu liige, töötleva tööstuse toetusrühma algataja ja keskkonnakomisjoni liige Timo Suslov, kes lubas saarlaste ootusi Riigikogu vastavates komisjonides laiemalt tutvustada.
Riikliku energia ja kliimakava raames, peaks 2030. aastaks Eesti vetes Euroopa Liidu Läänemere kavade kohaselt loodama 7GW tuuleenergia võimsust. Vajadus suurendada taastuvenergia tootmist meretuuleparkide abil annab võimaluse, et võrguühendus rahvusvahelise merevõrguni tehakse avamere tuuleenergiaks planeeritud sihtpiirkonnale üle Hiiu- ja Saaremaa. Valmiva mereala planeeringu ja investorite huvi kohaselt on suurim tuuleenergia potentsiaal ümber saarte, kuid täna pole meil seda ressurssi liitumisvõimsuste puudumise tõttu võimalik realiseerida. Soovime, et see muutuks, kommenteeris Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.
Meretuuleparkide arendamine Eestis on rohepöörde kontekstis sisuliselt vältimatult vajalik. Ilma
meretuuleparke rajamata ei ole Eestis elektritootmine kasvõi omatarbe rahuldamiseks järgmisel
aastakümnel realistlik. Meretuuleparkide arendamine toob kaasa Eesti põhivõrgu põhimõttelise ümberkujundamise – ajalooline elektritootmise raskuspunkt nihkub Kirde-Eestist Lääne-Eestisse ning selle toimimiseks peab muutuma ka ülekandesüsteem. Oleksime investorite suhtes paremas konkurentsipositsioonis, kui annaksime liitumisvõimalused Saare- ja Hiiumaa 330 kV
rannikualajaamadesse. Selline lahendus looks võimalusi investeeringute kaasamiseks muuhulgas päikeseelektrijaamade, vesinikrakenduste, serverparkide, vesiviljeluskomplekside, biotehnoloogia rakenduste, energiamahukate tööstuste jms. rajamisel, kommenteeris ühispöördumise algataja, SA Saare Arenduskeskuse juhataja Rainer Paenurk.
„On hea, et kogukond on teema vastu suurt huvi ülesse näidanud. Pöördumises on välja toodud mõned murekohad ja väga konkreetsed ettepanekud, mida kohalikud planeeringult ootavad. Minu arvates igati mõistlikud ja põhjendatud tähelepanekud, mida tuleks nüüd Riigikogu keskkonnakomisjonis ja ka majanduskomisjonis arutada. Pöördumise esitan esimesel võimalusel Riigikogu kesskonnakomisjoni esimehele Yoko Alendrile, kommenteeris Timo Suslov.
Saarlased on ühispöördumises välja toonud 8 sisulist ja põhjendatud ettepanekut. Merealade tuleviku planeerimisel tuleb ette näha kõiki võimalusi Eesti meremajanduse pikaajalise rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Mereriigi tõrgeteta toimimiseks peaks olema läbi mõeldud merealadel asuvate arenduste teenindamiseks vajalikud taristulahendused – sadamad, veeteed, maismaaligipääsud, samuti tuuleparkide, vesiviljelusrajatiste ja teiste valdkondlike arenduste teenindus- ja logistiline võrk, mis pakuks merealale asjakohast ja kvaliteetset kaldateenust ning Saaremaale uusi arenguväljavaateid.